Monday, February 18, 2008

Kas sa juba liiga vana ei ole selle jama jaoks?

Kindlasti mitte. Videmängud ei ole ainult laste ajaviide. Minujaoks on see pisike "link" minevikku. Link to the Past - milline iroonia. Midagi, mis lahutab meelt ja hoiab eemale juba varase keskea kriisi tekkimist.

Kangelaneminusees. Mida see täpsemalt võiks tähendada? Fakt on see, et valdav enamus meist ei lenda, et peata aega, ei purksa tuld, ei tunne võitluskunste jne. Videomängud on ideaalne variant, lasta enda seest välja see kangelane, kes tavaliselt peidus on. Kõik ju unistavad millestki, mida niisama lihtne käte saada ei ole. Ma ei räägi siinkohal reaalsuse taju ega mõistuse kaotamisest.

Toon oma näite.
Oled terve elu sõitnud autoga hommikul tööle ja õhtul koju. Hing aga ihaldab kihutamist. Palun väga. Mänu turg on laialt täis kõikvõimalikke võiduajamisi. Võtad õhtul sõbrad kampa ja kihutad nagu segane. Pole vahet kas ringrajal või tavalisel linnatänaval. Isegi kõrpsud ja õlled võib vabalt ligi haarata. OK. Tegu ei ole realsusega. Tegelikult sa juhid oma puldiga ainult infoühiukuid masinas, mis väljenduvad sinu teleka ekraanil pildina. Aga kas meil on üldse vahet? Bensiini raha hoiad kokku ja kiruse ületamise eest trahve ei saa. Kui adrenaliinst jääb puudu, siis osta parem telekas, hea helisüsteem, rooliratast simuleeriv kontroller ja viimane jupp mõtle juba ise juurde.

Kossuässadega nii naljalt palli viskma ei juhtu. Mart Poomile on vähesed saanud palli postide vahele lennutada. Miks siis lasta võimalust käest ja teha seda koduses keskkonnas. Eriti veel, kui sinuga samas võistkonnas on su head sõbrad.

Ma ei hakka isegi siinkohal rääkima sõdade võitmisest, maailma, isegi universumi päästmisest, armastusest ja vihkamisest. Hea videomäng on nagu interaktiivne juturaamat. Pole vahet kui vana sa oled. Ajaveetmiseks on tegu väga hea vahendiga. Mina loen end igaljuhul nüüdisaja sala kangelaseks (nagu Vabarna korra juhtus nimetama). Vahel õhtuti riputan oma argipäeva keebi nagisse ja võtan välja uhke ja särava, pikslitest koosneva kostüümi. Kangelane minu sees ei saa kunagi selle jama jaoks liiga vanaks.

Videomängude aasta pidulik avamine

Viimastel nädalatel on tekkinud väga palju vaba aega. Seda ei juhtu just tihti. Olen võimalust kasutanud ja veidikene videomängude maailmas elanud. Mu kaunikene nintendo DS (vanem versioon) võib uhkuseda tõdeda, et tema "Displei" on kogenud Yoshi islandi ja Metroid Fusioni läbimist. Siinkohal pean tänama Pez'i, kes lahkelt oma varandust mulle laenas. Kiitust väärib ka Nintendo laia kasutamis võimaluse poolest. DS'i omanikud saavad endale automaatselt ka GBA.

Yoshi island oli ammu juba teada tuntud nimi, nii et teadsin kindlalt, mis raja ma enda jalgade (loe näppude) alla võtan. Metroid - hoopis teine teema. Olin antud seeriaga tuttav, aga kuidagi see saaga jättis külmaks. Kui aus olla, siis võtsin Fusioni käsile ainult sellel põhjusel, et liiga palju vaba aega tahtis tungida argipäeva. Midagi ei ole kosta. Üllatus oli väga positiivne. Eelnevalt olin proovinud Nintendo DS'i enda jaoks mõeldud Metroidi, mis tundus pigem halb. Fusioniga oli aga teine lugu. Tänu sellele mängule kavatsen ka kindalsti Nintendo Wii Metroid 3'e läbi kõndida.

Tore on näha, et uuemad masinad ka oma vanemate juuri ei unusta, ning edukalt eelmise põlve mänge jooksutavad. Tänu Wiile on mul teleka kõrval põrandal nüüd lustikummut, mis avas ukse Gamecube'i maailma (eduliselt saab temaga ka filme vaadat, kui veidi neist kodupruli alla laadida). Pean nentima, et minu "hardcore geimeri" ajad on möödas. Ei viitsi enam mööda lõputuid tunneleid ja koridore järgmist vastast otsida, keda automaadiga maha nottida. Palju toredam on hoopiski veetleva neiuga Mario Karti Double Dahs'i seltsis aega veeta. Jah. Mario Kart. Seekõlab päris memmekas, ma tean. Kuid muretsemiseks pole veel põhjust. Verejänu kustutan ma Resident Evil'i ja Manhunt 2-ga.

Soetamist ootab järjekorras vist GuitarHero 3. Pole veel päris kindel millal, aga see aeg kindlasti tuleb. Sellest tuleb hea aasta. Tunnen seda...

Tehtud

Tänapäeval oled sa juba veidrik, kui sul ei ole netis kohta, kuhu muljeid, tundeid ja mälestusi talletada. Tehtud.