Otsustasin PS3'e soetada alles hiljuti. Sõber pakkus mulle mõistliku hinda ning lõimegi käed. Sain kohe aru, et PSN Plus'iga liitumine oleks üks arukamaid kulutusi, mida viimasel ajal oma rahaga teinud olen. Mõeldud tehtud. Nii palju tasuta* mänge, mis muidu oleksid arvatavasti mängimata jäänud. (*tasuta on need mängud kuni PSN Plus'i teenusest loobumiseni.) Nende hulgas ka...
„Infamous 2“ ei vaja pikka sissejuhatust. See on mäng superkangelastest. Täiesti ilmselge, et see mulle meeldis. Blogi nimi on ju „Kangelane minu sees“.
Mängu peategelaseks on Cole MacGrath. Et tema lugu paremini edasi anda, peaksin alustama mängu esimeses osas toimunust. Ülikoolist välja kukkunud noormees töötab jalgratta kullerina. Ühel päeval satub tema kätte pakk, mis sisalda saladuslikku vidinat. Mängust teada Ray Sphere'ina. Jätan endale õiguse otsetõlke mitte tegemiseks. See jalgpalli suurune masin plahvatab ning teeb maatasa terve linna, kutsudes teatud inimestes esile supervõimed. Cole MacGrath on loomulikult üks õnnelikest, kes omandab võime kontrollida oma kehaga eleketrivoogu. Siit alates muutub „Infamous“ väga huvitavaks. Cole ei vali endale mingit rumalat kangelasnime ega lateksist kostüümi. Mängija käsutuses on täiesti tavaline noormees, koos oma supervõimete ning inimelike nõrkustega.
Hüppame kiiresti edasi mängu teise osa juurde. Eelnev plahvatus on esile kutsunud kohutava koletise The Beast, kes mööda linnu trambib ja Godzilla kombel kõik maatasa teeb. Cole on oma võimetega juba tuttav. Tema missiooniks saab selle hiiglasliku pahategija peatamine.
Mäng on avatud maailmaga ning pakub lisaks pealiinile ka kõrval missioone. Mis mind aga mängu külge aheldas oli peategelase inimlikkus. Mängija käsutuses ei ole mitte superkangelane vaid pigem täiesti tavaline kutt, kes on juhuse läbi omandanud üleloomulikud võimed. Mängija peab pidevalt tegema valikuid, kas kasutada oma oskusi inimkonna hüvanguks, või olema mölakas ja sülitama moraalile. See inimlik faktor eristab Cole'i näiteks Captain America'st. (või mistahes muust kangelasest)
„Infamous 2“ on üks nendest mängudes, mida on raske arvustada. Helipildi ja visuaali kooslus on suurepärane. Kaamera juhitavusel on puudujääke. Mäng on avatud maailmaga ja pakub avastamisrõõmu. Oma juhtimise mehaanikalt kahjuks pigem keskpärane. Mis aga räägib „Infamous 2“ kasuks on emotsioonid, mida mäng esile kutsub. Ma julgen väita, et antud toode ei jäta kedagi külmaks. Hetkel veel mõnda aega PSN Plus'i kaudu alla laetav. Soovitan kindlasti kõigile proovimiseks.
Videomängude puhul on väga oluline hea lugu. Aga kui asjad kisuvad pingeliseks, siis peavad isegi superkangelased korraks aja maha võtma. Infoamous 2 on suurepärane segu superkangelaslikkusest ja inimlikkusest.
