Ma ei hakka teile siinkohal valetama. Ka minul olid temaga omad momendid. Ninja Gaiden, Call of Duty 4, Runaway. Mailisega koos mängitud ja loomulikult talle kaotatud sõidud Mario Kartis purustasid mu ego, kuid muutsid meele siiski rõõmsaks.Mis siis õigupoolest juhtus? Minu preili käekotist sai sellel saatuslikul päeval sõjatanner. Kohtusid Nintendo, mobiiltelefon ja lahtise korgiga limonaadi pudel. Selles lahingus ellujääjaid kahjuks ei olnud. Ok telefonist oli ka kahju, aga tema oli juba siin ilmas olnud üle aasta. Nintendo, aga seevastu ainult loetud nädalad. Ta lamab siiani meie magamistoas, voodi äärsel riiulil. Välimus on säilinud, aga pisike masina süda, tema see, enam ei tuksu. Kangelaslikult, võitles ta kuni viimaste momentideni. Pisike akutuluke põles veel tunde peale pildi kadumist ekraanilt. Naljatades kutsusuin seda kooma seisundiks. Arstid proovisid opereerida, märjaks saanud kohad lahti võtta ja ära kuivata, kuid ilmselgelt oli liiga hilja. 29-ndal septembril kustus aku tuluke jäädavalt.
Ära ei ole teda veel raatsinud visata. Tuhastada ka mitte. Ta ei võta nii palju ruumi, et riiulile just täpselt tema suurune auk tekitada. Meie kahe südamesse jääda sa alatiseks ja sinu vaprust ning võitlusvaimu mäletatakse veel kaua...
Valge Nintendo DS lite 05.08.2008 - 29.09.2008