Viimastel nädalatel on tekkinud väga palju vaba aega. Seda ei juhtu just tihti. Olen võimalust kasutanud ja veidikene videomängude maailmas elanud. Mu kaunikene nintendo DS (vanem versioon) võib uhkuseda tõdeda, et tema "Displei" on kogenud Yoshi islandi ja Metroid Fusioni läbimist. Siinkohal pean tänama Pez'i, kes lahkelt oma varandust mulle laenas. Kiitust väärib ka Nintendo laia kasutamis võimaluse poolest. DS'i omanikud saavad endale automaatselt ka GBA.
Yoshi island oli ammu juba teada tuntud nimi, nii et teadsin kindlalt, mis raja ma enda jalgade (loe näppude) alla võtan. Metroid - hoopis teine teema. Olin antud seeriaga tuttav, aga kuidagi see saaga jättis külmaks. Kui aus olla, siis võtsin Fusioni käsile ainult sellel põhjusel, et liiga palju vaba aega tahtis tungida argipäeva. Midagi ei ole kosta. Üllatus oli väga positiivne. Eelnevalt olin proovinud Nintendo DS'i enda jaoks mõeldud Metroidi, mis tundus pigem halb. Fusioniga oli aga teine lugu. Tänu sellele mängule kavatsen ka kindalsti Nintendo Wii Metroid 3'e läbi kõndida.
Tore on näha, et uuemad masinad ka oma vanemate juuri ei unusta, ning edukalt eelmise põlve mänge jooksutavad. Tänu Wiile on mul teleka kõrval põrandal nüüd lustikummut, mis avas ukse Gamecube'i maailma (eduliselt saab temaga ka filme vaadat, kui veidi neist kodupruli alla laadida). Pean nentima, et minu "hardcore geimeri" ajad on möödas. Ei viitsi enam mööda lõputuid tunneleid ja koridore järgmist vastast otsida, keda automaadiga maha nottida. Palju toredam on hoopiski veetleva neiuga Mario Karti Double Dahs'i seltsis aega veeta. Jah. Mario Kart. Seekõlab päris memmekas, ma tean. Kuid muretsemiseks pole veel põhjust. Verejänu kustutan ma Resident Evil'i ja Manhunt 2-ga.
Soetamist ootab järjekorras vist GuitarHero 3. Pole veel päris kindel millal, aga see aeg kindlasti tuleb. Sellest tuleb hea aasta. Tunnen seda...
No comments:
Post a Comment