Podcasti uks on taas avanenud. Kõik on oodatud kuulama ning tagasisidet jätma.
Aitäh!
https://soundcloud.com/kangelaneminusees
Tuesday, April 30, 2019
Sunday, November 10, 2013
Round 1... Fight!
Seekordne sissekanne ei ole arvustus ega ülevaade vaid pigem hetkeline emotsiooni väljaelamine. Mõned päevad tagasi oli mul tööl suurem arutlemine teemal, miks kaklusmängud ei ole lihtlabane vägivalla propageerimine või sõltuvust tekitav arulage ajaviide. Mul on kahju, et kogu minu töökollektiiv ei saanud viibida täna Kinos Sõprus "Mängude ÖÖ" finaalivõistlusel. Level1.ee tegi suurepärase töö ja ühendas omavahel mõnusa meelelahutuse, sotsialiseerumise ning kõrgemal tasemel võistlemise. Mul on hea meel näha Eesti võistlustel nii palju mängijaid ja toredat atmosfääri.
Tuesday, June 25, 2013
Monday, April 22, 2013
Saagem inimesteks, kuid jäägem kangelasteks.
Otsustasin PS3'e soetada alles hiljuti. Sõber pakkus mulle mõistliku hinda ning lõimegi käed. Sain kohe aru, et PSN Plus'iga liitumine oleks üks arukamaid kulutusi, mida viimasel ajal oma rahaga teinud olen. Mõeldud tehtud. Nii palju tasuta* mänge, mis muidu oleksid arvatavasti mängimata jäänud. (*tasuta on need mängud kuni PSN Plus'i teenusest loobumiseni.) Nende hulgas ka...
„Infamous 2“ ei vaja pikka sissejuhatust. See on mäng superkangelastest. Täiesti ilmselge, et see mulle meeldis. Blogi nimi on ju „Kangelane minu sees“.
Mängu peategelaseks on Cole MacGrath. Et tema lugu paremini edasi anda, peaksin alustama mängu esimeses osas toimunust. Ülikoolist välja kukkunud noormees töötab jalgratta kullerina. Ühel päeval satub tema kätte pakk, mis sisalda saladuslikku vidinat. Mängust teada Ray Sphere'ina. Jätan endale õiguse otsetõlke mitte tegemiseks. See jalgpalli suurune masin plahvatab ning teeb maatasa terve linna, kutsudes teatud inimestes esile supervõimed. Cole MacGrath on loomulikult üks õnnelikest, kes omandab võime kontrollida oma kehaga eleketrivoogu. Siit alates muutub „Infamous“ väga huvitavaks. Cole ei vali endale mingit rumalat kangelasnime ega lateksist kostüümi. Mängija käsutuses on täiesti tavaline noormees, koos oma supervõimete ning inimelike nõrkustega.
Hüppame kiiresti edasi mängu teise osa juurde. Eelnev plahvatus on esile kutsunud kohutava koletise The Beast, kes mööda linnu trambib ja Godzilla kombel kõik maatasa teeb. Cole on oma võimetega juba tuttav. Tema missiooniks saab selle hiiglasliku pahategija peatamine.
Mäng on avatud maailmaga ning pakub lisaks pealiinile ka kõrval missioone. Mis mind aga mängu külge aheldas oli peategelase inimlikkus. Mängija käsutuses ei ole mitte superkangelane vaid pigem täiesti tavaline kutt, kes on juhuse läbi omandanud üleloomulikud võimed. Mängija peab pidevalt tegema valikuid, kas kasutada oma oskusi inimkonna hüvanguks, või olema mölakas ja sülitama moraalile. See inimlik faktor eristab Cole'i näiteks Captain America'st. (või mistahes muust kangelasest)
„Infamous 2“ on üks nendest mängudes, mida on raske arvustada. Helipildi ja visuaali kooslus on suurepärane. Kaamera juhitavusel on puudujääke. Mäng on avatud maailmaga ja pakub avastamisrõõmu. Oma juhtimise mehaanikalt kahjuks pigem keskpärane. Mis aga räägib „Infamous 2“ kasuks on emotsioonid, mida mäng esile kutsub. Ma julgen väita, et antud toode ei jäta kedagi külmaks. Hetkel veel mõnda aega PSN Plus'i kaudu alla laetav. Soovitan kindlasti kõigile proovimiseks.
Videomängude puhul on väga oluline hea lugu. Aga kui asjad kisuvad pingeliseks, siis peavad isegi superkangelased korraks aja maha võtma. Infoamous 2 on suurepärane segu superkangelaslikkusest ja inimlikkusest.
Wednesday, March 6, 2013
Videomängude päev: osa 2
23. märts algusega kell 13:00 toimub Saue Noortekeskuses taaskord suur videomängude võistlus. Aset leiab „Videomängude päev: osa 2“. Kohapeal saab proovida erinevaid mänge ning kavas on ka üllatusi. Romil Robtsenkov tutvustab võimalusi, kuidas ise videomänge teha.
Päev kulmineerub suure Fifa 13 ning Mortal Kombati võistlusega.
VÕISTLUSE REEGLID:
FIFA 13
Meeskond enda poolt vabalt valitud. Mängijad võivad omavahel enne kokku leppida, mis reitinguga meeskonnad nad valivad. Meeskonnad on origniaal rivistustega ja ilma web'i uuendusteta. Mängitakse kaks poolaega. Poolaja pikkus 4 minutit. Kui mäng peaks jääma viiki, minnakse otse penaltitele. Kõik reeglite sättes jäävad tehase poolt määratud (default). Mängusisene kohtunik võetakse suvaline (random).
MORTAL KOMBAT 9
Mängitakse kahe võiduni. Mängud kaks round'i. Lubatud on ainuld originaal rosteri tegelased. Lisa DLC või eri tegelaste kasutamine on keelatud. Tegelasi võib vahetada, aga ainult matšide vahel.
Mängitakse Xbox 360 platvormil. Endal kaasatoodud puldid lubatud.
Videomängude päeva auhinnad on välja pannud Euronics ja Gamestar.
Registreerumine ja lisainfo: levelup@level1.ee ning 59185556. Soovitatav on eelregistreerimine, kuna turniiride kohtade arv on piiratud. Vanusepiirangut ei ole. Osalemine TASUTA.
Päev kulmineerub suure Fifa 13 ning Mortal Kombati võistlusega.
VÕISTLUSE REEGLID:
FIFA 13
Meeskond enda poolt vabalt valitud. Mängijad võivad omavahel enne kokku leppida, mis reitinguga meeskonnad nad valivad. Meeskonnad on origniaal rivistustega ja ilma web'i uuendusteta. Mängitakse kaks poolaega. Poolaja pikkus 4 minutit. Kui mäng peaks jääma viiki, minnakse otse penaltitele. Kõik reeglite sättes jäävad tehase poolt määratud (default). Mängusisene kohtunik võetakse suvaline (random).
MORTAL KOMBAT 9
Mängitakse kahe võiduni. Mängud kaks round'i. Lubatud on ainuld originaal rosteri tegelased. Lisa DLC või eri tegelaste kasutamine on keelatud. Tegelasi võib vahetada, aga ainult matšide vahel.
Mängitakse Xbox 360 platvormil. Endal kaasatoodud puldid lubatud.
Videomängude päeva auhinnad on välja pannud Euronics ja Gamestar.
Registreerumine ja lisainfo: levelup@level1.ee ning 59185556. Soovitatav on eelregistreerimine, kuna turniiride kohtade arv on piiratud. Vanusepiirangut ei ole. Osalemine TASUTA.
Sauele on võimalik tulla rongiga: http://elektriraudtee.ee/
ning bussiga: http://
Thursday, November 29, 2012
Zombied sõid mu naabrid ära.
Ma võin kihla vedada, et Capcomi inimesed ei osanud isegi aimata,
milline populaarsus saab osaks 1996. aastal ilmunud mängule Resident
Evil. Tänaseks on meil võimalik poe riiulilt kaasa haarata mängu kuues
osa, rääkimata mitmetest kõrval lugudest, anima- ja mängufilmidest,
koomiksitest ning paljust muust, mis samast seeriast inspiratsiooni on
saanud. Päris hea ülevaate Resident Evil'i ajaloost, saab Wikipedia abiga.
Seeria viimane, kuues osa sattus mõni nädal tagasi ka minu käte vahele.
Internetis vastandlikke hinnanguid saanud ning kohati ärapõlatud mäng
osutus minu silmis pärliks, mille maha tegemine oleks patt.
Pean Teile tunnistama, et olin algul päris mures. Mängu prognoositud kestvus on umbkaudu 20 – 30 tundi. Seda juhul, kui mängite kogu esmase sisu ühe korra, algusest lõpuni läbi. Mängu aega mõjutab see, kui põhjalikult kõiki sündmuspaiku uurida ja raskustase. Tänapäevase, kiire elutempo juures tundus vaba ~30 tunni leidmine päris kõva väljakutse. Õnneks oli Resident Evil 6 piisavalt paindlik, et sain kogu loo paaritunnisteks sessioonideks jagada ilma, et see oleks mängu sujuvust häirinud.
Mäng näeb üldises plaanis ilus ja detailne välja. Samuti on tunne nagu oleks tegu pooleldi mängufilmiga. Eelnevalt mainitud paarikümne tunnisesse läbimängu mahub ohtralt videolõike. Lisaks pole mäng tühipaljas vastaste pihta kõmmutamine. Tihti leiab mängija end interaktiivsetest videoklippidest (quicktime events), kus päästavad ainult kiired refleksid ning näppude osavus. Minu esimene mõte oli „Uncharted: The Zombie-Like Creature Edition“. Mängu tegijad on kõvasti vaeva näinud, et tundide pikkune seiklus hoiaks iga viimasegi sekundi enda küljes kinni. Suurepäraseks pinge kruvijaks on tegelaste omavahelised suhted. Keskmisest enam, paneb Resident Evil 6 armastama oma kangelasi ning vihkama kurjameid. Samuti oli hea meel kogeda, et mängu kuue peategelase seas ei ole ühtegi ebasümpaatset tegelaskuju.
Iga peategelase kampaania on tihedalt seotud tema abilisega. Kokku on kolm primaarset lugu, kus kaks tegelast koos seiklevad. Selline ülesehitus on suurepärane võimalus läbimänguks koos sõbraga. Teatud osad mängust võimaldavad isegi nelja mängijaga mitmikmängu. See on juba puhas lisaväärtus. Kui sõpra pole parasjagu käepärast, ei tasu meelt heita. Seadistuste menüüst on võimalik mängu sessioon avalikuks muuta (see on ka vaikimisi nii seatud) ja oodata suvalise kaasmängija/kaasmängijate liitumist. See muidugi eeldab konsooli või arvuti juurdepääsu internetile. Igal juhul on mitmikmäng väga lõbus ja töötab laitmatult. Ilmselgelt tegutseb ka sinu abiline mängus paremini, kui teda juhib keskpärase arvuti asemel, päris luust ja lihast inimene.
Resident Evil 6 lugu on mahukas ja massiivne, oleks ülekohtune hakata seda paari lausega kokku võtma. Igal peategelasel on oma kindel koht ja osa täita. Ühel või teisel hetkel, mängu käigus, ristuvad kõigi tegelaste teed. Seega on mängijal võimalik kogu sündmustikku mitmest eri vaatenurgast jälgida. Kokku tuleb üks üllatavalt mõnus ja terviklik seiklus, mis kohati lausa ajataju proovile paneb. Kui lugeja pole kunagi varem antud seeriaga kokku puutunud, soovitaksin isiklikult natuke netist uurida ning Resident Evil seerias eelnevalt toimunu põgusalt üle vaadata. Mängu loos on paraku kohti, mis võivad esmakordsele mängijale küsimusi tekitada. Teine soovitus oleks mängida kõik kampaaniad menüüs ilmuvas järjekorras: Leon, Chris, Jake. See tundus olevat parim viis, saada mängust just selline elamus, nagu mängutegijad võisid olla soovinud. Muidugi on Resident Evil 6 veel lisaks kolmele peamisele loole lisa-materjali, mis mängu eluiga veelgi pikendab
Tuesday, November 27, 2012
Otsides tundeid virtuaalsete masinate vastu.
Viimased aasta aega on oodata iga kuu viimasel teisipäeval uudist
„Forza“ mänguseeria järjekordse allalaetava lisa kohta. „Forza Horizon’i“
tulevasest DLC’st lugedes, hakkasin mõtlema, et enam vist nii õhinal ma neid
teateid ei oota. Mitte seepärast, et tulevases autode paketis on kokku 7 masinat,
millest täiesti uusi sõidukeid mänguseeria jaoks on vaid 2. Allalaetavatest
lisadest mängudele ja kui palju on nendega kasutajaid närvi aetud ning kohati ka
õnne pakutud, ei taha ma rääkida. Räägiks aga eelmainitud mängust ja kuidas
sealne autode valik ning nende kasutusvõimalused jätsid mind üllataval kombel veidi külmaks. Hoiatuseks,
et siin-seal võib jutt kiskuda liialt autopedelikuks, kuid loodan teie
kannatuse peale, kallid lugejad.
Väga detailselt ei hakka mängust endast kirjutama, sest
arvustus ei ole käesoleva kirjutise eesmärk. Lühidalt kokkuvõttes on „Horizon“
erinev „Forza Motorsport“ simulaatoritest selle poolest, et ringrajad on
asendatud avatud maailmaga ja autode käsitlemine ning füüsika on timmitud
natukene kasutajasõbralikumaks. Mäng on väga hea, tõesti on. Atmosfäär kogu sõidetaval
alal on vapustav - loojuv ja tõusev päike aitab siinkohal palju kaasa. Graafika
on kena, nagu „Forza“ mängudes ikka ja helid on samuti väga head, mis kahjuks
on kohati liialt vaiksed, kuid väga elutruud sellegi poolest. Asi selge?
Loodame, et on.
On lihtne põhjus, mis ei hoia mind „Horizon’it“ mängimas
sadu tunde: emotsiooni ja sideme puudmine mängudes olevate autodega. Enamasti on see tunnetus põhjustatud autode seadistamise ja ringradade puuduse tõttu. Tõsi - avatud maailmaga ja „Forza“
füüsikaga mäng kõlab vaimustavalt ja valdavalt nii see ongi. Kuid kahjuks ei
suutnud ma ühegi autoga küllalt samastuda, leida sidet ning puudus masinatest
see, mis paneks mind ahhetama ja ohhetama iga teise sõiduki peale, mida mängu
lisatakse igakuulise DLC kaudu. Kui jälle ootasin "Forza Motorsport 4" autode
allalaadimist Xboxi kõvakettale, kujutasin ette, mida kõike nendega mängus ette
võtta ka ei saaks. Olgu, viimane lause võis kõlada veidrana aga "Forza" mängud on
veidrate autopedede pealinn olnud juba aastaid. Kuna „Horizon’is“ puuduvad aga
ringrajad, ei ole näha kindlat eesmärki, mille poole pürgida. Rajad, mille peal
sõidetakse on enamasti üsna sarnased ja, mis olulisim - ei saa neid üksinda
sõita testsõidu vormis. Seega ei vii mind käesolev mäng staadiumisse,
kus ma võiksin veeta tunde iga masinaga erinevatel radadel. Õnneks või kahjuks on „Forza Motorsport“ (praegu 4 varem osad
3 ja 2) pakkunud selliseid elamusi mulle juba aastaid. Erinevate
autode seadistuste näppimine ning ka uuenduste, juppide koosluse muutmine vastavalt raja ja
auto iseloomule on võlu, millest kindlasti paljud aru ei pruugi saada. Kui paljud "Forza Horizon'i" mängijatest mõtlesid pea igal sõidul "autol on ju käigud täiesti paigast ära ning ma ei saa kõiki 6te käiku kasutada sellel rajal - see on mootori võimsuse raiskamine!" Kardan, et vähesed. Eelnimetatud ohkeid ja ahkeid ei
pea ma just silmas, et kui eriline või kena mingi auto mängus ja/või päriselus
välja näeb. Suuremaid emotsioone tekitas minus nt. 1977. a. Ford Escort RS1800
kui 2012. a. Lamborghini Aventador, mis on vaieldamatult üks igati meeldiv sõiduk.
Kuid teades virtuaalmaailma võimalusi, mida pakub „Forza Motorsport 4“ ja ka
’77. Ford Escorti reaalset ralli ajalugu, olin kindel, et selle väikese auto
kallal nokitsedes veedan tunde. Ning legendaarse Le Mans 24h võidusõidul osalenud autodest, olgu endistest või
praegustest, ei hakka ma rääkimagi - see on juba aastate pikkune sõltuvus. Mis ka
osaliselt sai alguse „Forza Motorsport 2’st“.
Pärast "Forza Horizon'i" üksikmängu sõitude lõpetamist ei oska ma
midagi selle avatud maailmaga peale hakata. Kas siis tõesti olen liialt
harjunud vangikongiga, milleks on ringrada, et vabadus ja sadu kilomeetreid
avatud teid on mulle igav? Jah vahepeal saab sõpradega internetis natukene
mässatud kuid hetkel tundub, et ka seda ei jätku väga kauaks. Oleks vaid see
mäng tulnud kuskil 5-6 aastat varem, kui minu arusaam automängudest ei oleks
ära hellitatud "Forza Motorsport" seeriaga, oleks minu suhtumine kindlasti
radikaalselt erinev praegusest. Kui aus olla, on tekkinud veel suurem isu "Forza
Motorsport 4" järele ja õnneks on sama situatsioon ka paaril sõbral.
Subscribe to:
Posts (Atom)