Otsides tundeid virtuaalsete masinate vastu.

Viimased aasta aega on oodata iga kuu viimasel teisipäeval uudist „Forza“ mänguseeria järjekordse allalaetava lisa kohta. „Forza Horizon’i“ tulevasest DLC’st lugedes, hakkasin mõtlema, et enam vist nii õhinal ma neid teateid ei oota. Mitte seepärast, et tulevases autode paketis on kokku 7 masinat, millest täiesti uusi sõidukeid mänguseeria jaoks on vaid 2. Allalaetavatest lisadest mängudele ja kui palju on nendega kasutajaid närvi aetud ning kohati ka õnne pakutud, ei taha ma rääkida. Räägiks aga eelmainitud mängust ja kuidas sealne autode valik ning nende kasutusvõimalused jätsid mind üllataval kombel veidi külmaks. Hoiatuseks, et siin-seal võib jutt kiskuda liialt autopedelikuks, kuid loodan teie kannatuse peale, kallid lugejad.

Väga detailselt ei hakka mängust endast kirjutama, sest arvustus ei ole käesoleva kirjutise eesmärk. Lühidalt kokkuvõttes on „Horizon“ erinev „Forza Motorsport“ simulaatoritest selle poolest, et ringrajad on asendatud avatud maailmaga ja autode käsitlemine ning füüsika on timmitud natukene kasutajasõbralikumaks. Mäng on väga hea, tõesti on. Atmosfäär kogu sõidetaval alal on vapustav - loojuv ja tõusev päike aitab siinkohal palju kaasa. Graafika on kena, nagu „Forza“ mängudes ikka ja helid on samuti väga head, mis kahjuks on kohati liialt vaiksed, kuid väga elutruud sellegi poolest. Asi selge? Loodame, et on.

On lihtne põhjus, mis ei hoia mind „Horizon’it“ mängimas sadu tunde: emotsiooni ja sideme puudmine mängudes olevate autodega. Enamasti on see tunnetus põhjustatud autode seadistamise ja ringradade puuduse tõttu. Tõsi - avatud maailmaga ja „Forza“ füüsikaga mäng kõlab vaimustavalt ja valdavalt nii see ongi. Kuid kahjuks ei suutnud ma ühegi autoga küllalt samastuda, leida sidet ning puudus masinatest see, mis paneks mind ahhetama ja ohhetama iga teise sõiduki peale, mida mängu lisatakse igakuulise DLC kaudu. Kui jälle ootasin "Forza Motorsport 4" autode allalaadimist Xboxi kõvakettale, kujutasin ette, mida kõike nendega mängus ette võtta ka ei saaks. Olgu, viimane lause võis kõlada veidrana aga "Forza" mängud on veidrate autopedede pealinn olnud juba aastaid. Kuna „Horizon’is“ puuduvad aga ringrajad, ei ole näha kindlat eesmärki, mille poole pürgida. Rajad, mille peal sõidetakse on enamasti üsna sarnased ja, mis olulisim - ei saa neid üksinda sõita testsõidu vormis. Seega ei vii mind käesolev mäng staadiumisse, kus ma võiksin veeta tunde iga masinaga erinevatel radadel. Õnneks või kahjuks on „Forza Motorsport“ (praegu 4 varem osad 3 ja 2) pakkunud selliseid elamusi mulle juba aastaid. Erinevate autode seadistuste näppimine ning ka uuenduste, juppide koosluse muutmine vastavalt raja ja auto iseloomule on võlu, millest kindlasti paljud aru ei pruugi saada. Kui paljud "Forza Horizon'i" mängijatest mõtlesid pea igal sõidul "autol on ju käigud täiesti paigast ära ning ma ei saa kõiki 6te käiku kasutada sellel rajal - see on mootori võimsuse raiskamine!" Kardan, et vähesed. Eelnimetatud ohkeid ja ahkeid ei pea ma just silmas, et kui eriline või kena mingi auto mängus ja/või päriselus välja näeb. Suuremaid emotsioone tekitas minus nt. 1977. a. Ford Escort RS1800 kui 2012. a. Lamborghini Aventador, mis on vaieldamatult üks igati meeldiv sõiduk. Kuid teades virtuaalmaailma võimalusi, mida pakub „Forza Motorsport 4“ ja ka ’77. Ford Escorti reaalset ralli ajalugu, olin kindel, et selle väikese auto kallal nokitsedes veedan tunde. Ning legendaarse Le Mans 24h võidusõidul osalenud autodest, olgu endistest või praegustest, ei hakka ma rääkimagi - see on juba aastate pikkune sõltuvus. Mis ka osaliselt sai alguse „Forza Motorsport 2’st“.

Pärast "Forza Horizon'i" üksikmängu sõitude lõpetamist ei oska ma midagi selle avatud maailmaga peale hakata. Kas siis tõesti olen liialt harjunud vangikongiga, milleks on ringrada, et vabadus ja sadu kilomeetreid avatud teid on mulle igav? Jah vahepeal saab sõpradega internetis natukene mässatud kuid hetkel tundub, et ka seda ei jätku väga kauaks. Oleks vaid see mäng tulnud kuskil 5-6 aastat varem, kui minu arusaam automängudest ei oleks ära hellitatud "Forza Motorsport" seeriaga, oleks minu suhtumine kindlasti radikaalselt erinev praegusest. Kui aus olla, on tekkinud veel suurem isu "Forza Motorsport 4" järele ja õnneks on sama situatsioon ka paaril sõbral.