Zombied sõid mu naabrid ära.

Ma võin kihla vedada, et Capcomi inimesed ei osanud isegi aimata, milline populaarsus saab osaks 1996. aastal ilmunud mängule Resident Evil. Tänaseks on meil võimalik poe riiulilt kaasa haarata mängu kuues osa, rääkimata mitmetest kõrval lugudest, anima- ja mängufilmidest, koomiksitest ning paljust muust, mis samast seeriast inspiratsiooni on saanud. Päris hea ülevaate Resident Evil'i ajaloost, saab Wikipedia abiga. Seeria viimane, kuues osa sattus mõni nädal tagasi ka minu käte vahele. Internetis vastandlikke hinnanguid saanud ning kohati ärapõlatud mäng osutus minu silmis pärliks, mille maha tegemine oleks patt.
 

Pean Teile tunnistama, et olin algul päris mures. Mängu prognoositud kestvus on umbkaudu 20 – 30 tundi. Seda juhul, kui mängite kogu esmase sisu ühe korra, algusest lõpuni läbi. Mängu aega mõjutab see, kui põhjalikult kõiki sündmuspaiku uurida ja raskustase. Tänapäevase, kiire elutempo juures tundus vaba ~30 tunni leidmine päris kõva väljakutse. Õnneks oli Resident Evil 6 piisavalt paindlik, et sain kogu loo paaritunnisteks sessioonideks jagada ilma, et see oleks mängu sujuvust häirinud.
 

Mäng näeb üldises plaanis ilus ja detailne välja. Samuti on tunne nagu oleks tegu pooleldi mängufilmiga. Eelnevalt mainitud paarikümne tunnisesse läbimängu mahub ohtralt videolõike. Lisaks pole mäng tühipaljas vastaste pihta kõmmutamine. Tihti leiab mängija end interaktiivsetest videoklippidest (quicktime events), kus päästavad ainult kiired refleksid ning näppude osavus. Minu esimene mõte oli „Uncharted: The Zombie-Like Creature Edition“. Mängu tegijad on kõvasti vaeva näinud, et tundide pikkune seiklus hoiaks iga viimasegi sekundi enda küljes kinni. Suurepäraseks pinge kruvijaks on tegelaste omavahelised suhted. Keskmisest enam, paneb Resident Evil 6 armastama oma kangelasi ning vihkama kurjameid. Samuti oli hea meel kogeda, et mängu kuue peategelase seas ei ole ühtegi ebasümpaatset tegelaskuju.
 

Iga peategelase kampaania on tihedalt seotud tema abilisega. Kokku on kolm primaarset lugu, kus kaks tegelast koos seiklevad. Selline ülesehitus on suurepärane võimalus läbimänguks koos sõbraga. Teatud osad mängust võimaldavad isegi nelja mängijaga mitmikmängu. See on juba puhas lisaväärtus. Kui sõpra pole parasjagu käepärast, ei tasu meelt heita. Seadistuste menüüst on võimalik mängu sessioon avalikuks muuta (see on ka vaikimisi nii seatud) ja oodata suvalise kaasmängija/kaasmängijate liitumist. See muidugi eeldab konsooli või arvuti juurdepääsu internetile. Igal juhul on mitmikmäng väga lõbus ja töötab laitmatult. Ilmselgelt tegutseb ka sinu abiline mängus paremini, kui teda juhib keskpärase arvuti asemel, päris luust ja lihast inimene.
 

Resident Evil 6 lugu on mahukas ja massiivne, oleks ülekohtune hakata seda paari lausega kokku võtma. Igal peategelasel on oma kindel koht ja osa täita. Ühel või teisel hetkel, mängu käigus, ristuvad kõigi tegelaste teed. Seega on mängijal võimalik kogu sündmustikku mitmest eri vaatenurgast jälgida. Kokku tuleb üks üllatavalt mõnus ja terviklik seiklus, mis kohati lausa ajataju proovile paneb. Kui lugeja pole kunagi varem antud seeriaga kokku puutunud, soovitaksin isiklikult natuke netist uurida ning Resident Evil seerias eelnevalt toimunu põgusalt üle vaadata. Mängu loos on paraku kohti, mis võivad esmakordsele mängijale küsimusi tekitada. Teine soovitus oleks mängida kõik kampaaniad menüüs ilmuvas järjekorras: Leon, Chris, Jake. See tundus olevat parim viis, saada mängust just selline elamus, nagu mängutegijad võisid olla soovinud. Muidugi on Resident Evil 6 veel lisaks kolmele peamisele loole lisa-materjali, mis mängu eluiga veelgi pikendab